PSB as a personal secret behavior

süda tuksub tuksutukstuks, kui mõni armas kiri mu postkasti laekub. Põsed õhetavad ja silmad on märjad, kuid hea on olla.
Lise on Eestis, nii et olen siin tühjas ja pimedas majas täitsa üksi. Ja ma olen rohkem kui kindel, et siin kummitab ja kass näugub ning tunneb ilmselgelt igavesti nälga. Kella 6sed (vahel ka varem) äratused röövivad mult tihti igasuguse positiivsuse ning kingivad sinised silmaalused. Töö, kool, ülikool, töö, töö, töö, töö, koolkoolkolkolkol.koll:)
Igasuguseid põnevaid tegevusi olen siin endale leiutanud. Mingid pöörased peod rootsi tüdrukute juures, kus tutvusin tõeliselt hullu french boy'ga. French siis selle tõttu, et iga kahe minuti tagant oli tal suus üks tore suits ja nii me siis jutustasime temaga rõdul terve õhtu ja tema tõmbas oma armsa suitsupakikese tühjaks. Vaesed kopsud. Vahepeal tuli ta girlfriend mind kurja pilguga vaatama, kuid hiljem jõudis talle kohale, et mind prantsuse mehed no kohe mitte kuidagi ei tõmba. Konflikt lahendatud, tore. liitke veel nii mõni mõnus arv üritusi, kuid mitte nii aktiivselt, kui Tartus.
Kui rääkida konfliktidest, siis alguses tundus mulle kõik töö juures nii lilleline ja vaniljeroosa, kuid kurjad tuuled tõid tüli majja.
No alleaa, igalpool on siiski intriige ja pisaraid, õnneks ei ole need mind veel kuidagi puudutanud. Kuna meie restoran on meie firma 15st restost ainus, kus direktor EI ole gei ning ükski töötaja EI ole gei, siis ei välista see seda fakti, et aastatega muutuvad igapäev ninapidi olijad teineteisega veidikene rohkem lähedasemaks, kui vaid sõpruse tasandil ning siit tulevad ka probleemid. Aga muidu peaks rõhutama, et mul on kõvasti vedanud mind ümbritsevate inimestega. Minu hea hiina-prantsuse sõber Thierry on pigem isa eest, sest ta on mõnusalt üle 30, nii ta siis hoolitseb ja hoiab mind. Alla ei jää ka mänedžer Bruno, kes käib küll igapäev jõusaalis end korrigeerimas, vaatamata sellele, on ta äärmiselt armas ja nägus sõber ning kombekohaselt põsemusi tervituseks ei tule tema juures kõne allagi, ta pigem eelistab kallistust, nii, et ei ole midagi need saiaarmastajad nii külmad. Prantsuse tütarlapsed on tõesti hulluseni temperamentsed, mina jään neile sajaga alla.
Misveelmisveel.. igasugused põnevad külalised on meid siin Lisega külastanud, kõva portsjon ootab veel ees, kuid see, keda ootan...agaaga, olen siis tublisti ööbussidega sõitnud ja totaalselt ebaõnnestunud Carl Craigi peol käinud. Öösel ümber triumfi kaare tiirutanud ning kell 4 hommikul Champs Elizeel kuuma šokolaadi joonud. Kahtlaste noormeeste eest põgenenud ja Marais kohvi joonud. Õhtul Amelie kohvikus creme brülee ja öösel sushi.
Luksemburgis käisin ka nüüd esmaspäeval.
Mm, oma rahakoti šokeerisin vastikult kalli keelekursusega, kust nüüd teadmisi saan. Kuna minu ülikoolis, mis siin oma toreduse poolest juba tuntuks saanud on, ühesõnaga kuna seal sellel semestril ei ole mitte ühtegi uut ainet võrreldes eelmisega, siis on teadagi mida oodata, nii ma siis maksin nüüd 845 eurot kolme kuu kursuse eest. Hetkel ma veel vaikin nende kursuste kohapealt.,.,.nüüd olen siis vaene:) no mitte päris
jah, galeriid ja näitused, nüüd otsin endale tagasihoidlikku maalikursust vms ja joogat, jazzi trenn on nüüd vast leitud.
Eile käisin Jonasega (töökaaslasega) Versailles'i lossis baroque muusika kontserdil, hiljem ootasime tema girlfriendi saabumist lossi aedades, hilisõhtune aed oli maailmakaunis. ma ei oska seda sõnadesse panna kahjuks. tegelikult olen ma hetkle meeletult väsinud, tulin enne töölt. hommikul jooksma ning siis Pärtlit sünnipäeva puhul õnnitlema, hiljem ei tea kuhu, peaksin kindlasti õppima ja kuna köögi kraanikauss peagi upub nõudesse, siis oleks vast aeg see asi korda saada. ei ole tõesti aega olnud.
Eestisse ma enne septembrit ilmselt ei satu, kuigi ma hetkel väga tahaksin ja peaksin ja oleksin, aga ma ei saa.
Kuigi kevadel peaksin siiski ehk mõne eksami sooritama, no vaatab mis saab. Reisida ja vaadata, õppida ja oodata ja armastada, see on minu kuldne plaan.

vabandan kirjavigade pärast, ma püüan siis homme korrigeerida, hetkel olen aga surmväsinud ning voodisse langesin tegelikult juba 2 tundi tagasi, kuid väsimus üleväsimusest ei lasknud uinuda, nii ma siis otsustasin oma olemasolust pisut teada anda.
Ja mis puudutab mu tänase postituse pealkirja, siis päris põnev on ju mõelda, mida kõike me ei tee, kui üksi viibime?, väga huvitav. Ma näiteks tantsisin täna Ipodiga rokkides ning end välja elades oma kaela paigast ja mida kõike veel..


uniuni, palun ole magus.