Pean ikka enne mainima, kui kaunis on mu koolimaja. Üliõpilastel ei ole mitte mingit austust õppehoonete vastu. Õnneks meeldib neile koridorides sülitada ja röhitseda. Markeriga seintele robustsete lausete maalimine ei ole ka mõistagi probleemiks. Tänu taevale puudub enamikes tualettruumides tualettpaber ning seal, kust seda võiks leida, toimub võimuvõitlus. Kes ees, see mees, või siis naine? WC kabiinide ustel ei ole lukke ees, jeeei!
Üldiselt võiks öelda, et hügieenist ei tea kohalikud ikka mitte midagi.
Eelmisel nädalal oli meil loengute/seminaride tutvustav nädal. Idee oli selles, et õpilased saaksid käia tundides, tutvuda programmidega, leida endale õige tasemega grupi ning hiljem siis registreerida. Inimene on aga ahne ning kõik erasmuslased jooksed rõõmsasti keeleosakonna sekretäri juurde end võidu registreerima kõikvõimelikele ainetele. Juhtus siis nii, et ained olid üle buukitud. Kohalikud õpetajad kasutasid muidugi sellist olukorda ära ning keeldusin loengu pidamisest.
Omaette frukt oli aga üks tõeline pariislanna, kes annab mulle suulist frenchi. Kujutage nüüd ette hallipäist, väikest naispäkapikku, kes 24h vingub ja on pahur. Jõudis ta siis lõpuks ka tundi, oma 20 minutilise hilinemisega, viskas lauale asjad, oma lõunakarbi ja suitsupaki. Vahtis ehmunuid üliõpilasi paistes silmadega ja hakkas aga vatrama. Õnnelikult möödusid 3 tundi koolisüsteemi üle kaebeldes, üleliigseid üliõpilasi välja visates, kohupiima kooki süües. Justjust, Ta reaalselt võttis oma väikese lõunasöögikarbikese välja ja hakkas mugima. Braavo!
Olin vaikselt lootust kaotamas, sest eelmine tund toimus meesterahvaga, kes iga 20 minuti tagant jooksis õue suitsetama ja kohvi jooma.
Õnneks aga päästis päeva imeline, lausa muinasjutust kohale lennanud õppejõud. Oma hüsteeriliselt punaste lokkidega võitis Ta koheselt mu südame. Armasarmas inimene. Tema tunnis sain ma vähemasti millestki aru.
Järgmisel päeval ehk siis kolmapäeval algasid mul nagu ikka tunnid kell 9.00 ning esimeseks loenguks oli Chanson. Diktaatorist väikese Müü sarnane õpetaja äratas oma range häälega uniseid üliõpilasi. Aga Ta on ikka väga kuradima kihvt!
<-- väike illustratsioon ülikooli seinal
Nädala lõpus vedasime end Lisega Pont des Art'i. Lonksasime roosat veini ja tutvusime Luxembourglastest kolleegidega. Viimased õpivad Sorbonne'is õigust, rääkisime kõigest muust kui õigusest (vihje meie Tartu kursakaaslastele). Õhtu jätkus klubis Showcase, kus me Lise ja Pärtliga nautisime eelkõige kontserdit ja siis... siis tuli lavale esineja Brasiiliast ->mistinguett-eurotour. Mõnus electro/new wave/rock pani meie kehad liikuma ja peagi lahkusin kosmosesse. Nii head pidu ei ole päris ammu olnud.
See nädal algas aga hoogsalt loengute ja seminaridega. Kahjuks olen ma ikka enamasti tundides vait ja püüan kuulata ja kasvõi natukenegi aru saada.
Pean nüüd lippama, algamas on nagu Lise ütleb: tantsutund!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar