pühapäev, 21. september 2008

Rue le Regrattier 13-11, Paris, St-Louis-en-l'll

18 ruutmeetrit, voodi lae all, diivan, WC 1 ruutmeeter, vannituba 2 ruutmeetrit, 2 kappi, akende ees trellid, näha võib ka taevast, 3 inimest, küll aga asume saarel, St-Louis'i saarel, 150 m kaugusel Notre Dame'ist. pole paha, pole paha, õnneks leidsime sellegi variandi, kohati olime juba lootusetud.
Olen siin eelnevalt lubanud, et räägin Teile meie ilusast hommikust, nimelt, too õhtu, kui mina küpsetasin tomatisuppi ja Lise otsis Kristjaniga meile elukohta, siis õhtul, kui Lise lõpuks koju jõudis, siis tuli Kristal meelde, et üks tema tuttav, kes elab ameerikas, omab Pariisis korterit ning hiljuti soovis ta seda üürida. Helistas siis Ta ühele kolleegile, kes pidavad teadma, kas üürilised on juba leitud või mitte. Kate ei teadnud, küll aga ütles ta, et tema endine egiptlasest abikaasa otsis oma majja majahoidjaid. Meie südamed hakkasid kiiremini tuksuma, lootuseleegikene põles, õhtul läksime magama hea tundega, missest, et miski ei olnud veel kindel.
Hommikul, kui kõndisime meile juba armsaks muutunud McDonald'si restorani,sest see on üks vähestest kohtades Pariisis, kus on tasuta internet, helises telefon. Krista sai kokku tolle egiptlasega ning selgus, et varem Unescos töötanud intelligentne meesterahvas otsib endale majahoidjaid, kuid sisse saaksime kolida alles oktoobris. Õnnest hullunud Lise kõndis peaaegu vastu majaseina. Kuna mina rääkisin samal ajal Kristaga, siis sain oma õnnetunnet väljendada jalgade trampimisega, nüüd on need valusad.
Saime egiptlase numbri ning kuna kell oli veel varajane, siis otsustasime helistada talle peale 10, seni aga otsisime nüüd siis juba vaid kuuks ajaks korterit.
Nagu te juba ehk teate, siis collocation ja etranger ei ole pariislaste lemmiksõnad. Nimelt on siinne rahvas äärmiselt ettevaatlik ruumide üürimisega, sest kui sul ei õnnestu sõlmida leping enne oktoobri lõppu ja kellegil õnnestub end sisse seada sinu ruumidesse, siis ei ole prantsuse seaduse alusel võimalik ebaseaduslikke üürnikke välja visata enne märtsi. Squattering on siin üsna moes.
Ühesõnaga saime Said'iga ühendust (lahke egiptlane) ning leppisime õhtuks kohtumise. Päeval otsisime endiselt korterit.
Õhtul sõitsime siis Boulogne metsade lähedale ühte äärmiselt ilusasse kvartalisse, kohtusime egiptlasega. Seis on nüüd selline, et alates 19. oktoobrist hakkame rõõmsasti elama ühes pisikeses armsas majakeses.:) väga kena.
Seni aga elame 18 ruutmeetrises vanglas, küll aga ümbrus kompenseerib KÕIK!

Olgu, pean minema salatit lõikuma.

à bientôt!

Kommentaare ei ole: