ja ma kõnnin mööda pimedaid Pariisi tänavaid, kaaslaseks mu muusika ja soe sall. Ületan ennast ega karda enam pimedust, isegi kui ... , siis oleks kõik seda väärt, sest Eiffeli torn oli täna härmatishõbedane, mitte aga inetult neoonsinine.
Viimased kuus tundi möödusid Erik Kratškovskiga Le Marais'i kvartalis jutustades. Ideaalne pühapäeva õhtu. Aitäh.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar